[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kokku ‹adv›

1. ühtekokku (eri osade, eri elementide liitmise summa, ka millegi kogusumma, koguhulga kohta). Kolm ja viis on kokku kaheksa. Kõik kokku teeb umbes sada krooni. Meid oli kokku kenake hulk mehi. Sinuga kokku on meid kuus. Ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku. Kahe peale kokku saime tööga toime. Majas oli kokku kümme korterit. Raamatus on kokku üle 500 lehekülje. Kokku moodustati 15 valimisjaoskonda. Sõda kestis kokku kolm aastat. Sinine ja kollane kokku annavad rohelise. *Ei, ei see polnudki päris sumin, see oli jorin, mõmin, kumin, urin – kõik kokku. R. Roht.
2. ühte kohta, üheks rühmaks. Kannab kive kokku. Hein, kuiv loog riisuti kokku. Metsamaterjal veeti laoplatsile kokku. Korja klaasikillud põrandalt kokku! Tuisk ajab lund hangedesse kokku. Korjas oma kimpsud-kompsud kokku. Kahmiti kokku, mis ette juhtus. Pakib oma asjad kokku. Külarahvas käsutati, aeti kokku. Ostis toiduaineid, vilja, kariloomi kokku. Ajab, ahnitseb, kraabib raha, vara kokku. Korjandusega saadi kokku mitusada krooni. Koosolek, istungjärk kutsuti kokku. Komisjon tuleb homme kokku. Muljeid võib kokku võtta paari-kolme lausega. Hakati eeskava kokku seadma. Külalisi oli mitmelt poolt kokku sõitnud. Rahvast tuli murdu kokku. Siia jookseb mitu teed kokku. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võtab kogu jõu, julguse kokku. Tuleb end kokku võtta. Siia jooksid kõik niidid kokku. || (arvude liitmise, tähtede sõnadeks lugemise kohta). Kokku arvama, rehkendama. Laps õppis sõnu kokku veerima. Õhtul võeti arved kokku. Loeb kopikaid kokku.
3. teineteise vastu v. päris lähedale. Nende õlad puutusid kokku. Autod põrkasid kokku. Jooksis vastutulijaga kokku. Lauad lükati kokku. Litsus, pigistas, surus huuled, hambad tugevasti kokku. Sõdur lõi kannad kokku. Naine lõi üllatusest käsi kokku. Sünnipäevalapse terviseks löödi klaasid kokku. Tõmbas aknakardinad kokku. Poisid läksid käsitsi, rinnutsi, sülitsi kokku, panid, pistsid rinnad kokku. Tüdrukud pistsid pead kokku ja hakkasid sosistama. *Kostis vägev sulpsatus, vesi lõi üle ta pea kokku .. H. Mänd. || vastamisi, kontakti, kokkupuutesse. Juhtus, sai, trehvas tuttavaga tänaval kokku. Soodus juhus viis meid paari aasta pärast taas kokku. Oma elus oli tal tulnud kokku puutuda väga mitmesuguste inimestega. Põrkas oma töös kokku mitmesuguste raskustega. Ma ei ole varem seesuguste probleemidega kokku puutunud.
4. (eri osade tervikuks v. üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise v. liitumise kohta). Kokku jootma, kleepima, liimima, monteerima, keevitama. Sidus oma pambud paelaga kokku. Ajakirjad on aastate kaupa kokku köidetud. Sõlmib nöörijupid kokku. Paberilehed on klambritega kokku pandud. Palmitses juuksed kokku. Asulad kasvasid aja jooksul kokku. Murdunud luu kasvas valesti kokku. Teeharud jooksevad eespool kokku. Taevas sulas silmapiiril merega kokku. Kiiruga kokkuklopsitud barakid. || (inimeste kohta:) kellegagi v. millegagi ühte, ühtekuuluvaks. Nad olid omavahel nagu kokku laulatatud. Mul on raske lahkuda, olen sinuga nende aastate jooksul kokku kasvanud. Salme elavat ühe teetöölisega kokku.
5. mingi ainega määrdunuks v. kaetuks. Riided said poriga, käed liimiga kokku. Määrisin näo ööseks kreemiga kokku.
6. koomale, vähem ruumi võtvaks, ka kägarasse, nutsakuks vms. Kokku suruma, käänama. Matkajad panid telgi, välivoodi kokku. Kortsutas, kägardas paberi, kirja kokku. Surus, pigistas taskuräti nutsakusse kokku. Puulehed keerdusid palavaga kokku. Rullib maakaardi kokku. Ema pani särgid korralikult kokku. Keris köie kokku. Murdis paberi, ajalehe neljaks kokku. Pani rihma kahekorra kokku. Vajutab liigendnoa kokku. Riie tõmbus pesemisel kokku. Põrandalauad kuivavad kokku. Tool vajus kokku. Maja varises kokku. Koor ei tahtnud kokku minna. Piim läks keetmisel kokku. || ahtamaks, kitsamaks. Kuduja hakkas sukapöida kokku võtma. || tiheda(ma)lt, kindla(ma)lt millegi ümber. Mantel on vööga kokku tõmmatud. Ohelik, nöör jooksis käe ümber kokku. Blokaadirõngas tõmbus üha enam kokku.
7. (koos vastava verbiga nõrkemise, hukkumise, hävimise, kahanemise vms. kohta). Mees vajus väsimusest, ülepingutusest, nõrkusest kokku. Langes ühel päeval oma töölaua taga kokku. Plaanid, lootused, unistused varisesid kokku. Raha, teenistus otse sulab kokku.
8. esineb ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites. Lepiti kokku kohtuda kell viis. Lepiti hinna suhtes kokku. Räägiti kokku, et asutakse varakult teele. Pikema tingimise ja kauplemise järel saadi kaubad kokku. *Siis pidasid poisid päeval nõu kokku, et võtavad ise paar kärge mett sellest puust välja .. J. Parijõgi.
9. esineb (omavahelist) kooskõla, sobivust väljendavais ühendites. Nende iseloomud ei sobinud kokku. Need värvitoonid ei hakka kokku. Tunnistajate seletused, arvamused ei langenud päriselt kokku. See ei käi tema mõttelaadiga kokku. Tema teod ei lähe alati sõnadega kokku. Püüti erinevaid arvamusi kuidagi kokku klapitada. || (ühendites, mis osutavad kellegagi ühel nõul, üksmeeles olekule v. tegutsemisele). Sõbrad hoidsid alati kokku. Ta oli äraandja, mängis vastasega kokku. || (ühendites, mis märgivad ühtelangevust, kattuvust). Tuleb vaadata, et koosolek ajaliselt kokku ei langeks mõne teise üritusega. Joonise kokkumurdmisel peavad punktid A ja B kokku langema.
10. ‹ühendverbi osana› kõnek esineb rääkimist, samuti mõningates tegevust märkivates ühendverbides ning rõhutab tulemuse ebamäärasust, segasust, mittesoovitavust vms. Mida ta küll kokku rääkis, kokku valetas. Vaata, et sa prohmakat kokku ei keera! Milliseid rumalusi küll inimene võib kokku mõelda! *Sest mis nad siin nõlval on kokku keetnud, ei ole künd, vaid lojuste tegu. E. Rannet.
11. ‹koos verbiga hoidma› väljendab säästmist. Raha, materjali, tööaega kokku hoidma. Hoidsin kõiges kokku. *Kõige selle kujutamisel ei hoia autor kokku värve .. R. Parve.

juhe jookseb kokku vt juhe

maad ja ilmad ~ maad ja taevad kokku vt maa

maad ja taevast kokku vanduma vt maa

ninasid kokku pistma vt nina

oma konte kokku korjama vt kont

otsa otsaga kokku saama ~ viima vt ots [-a]

putru kokku keetma vt puder

rinda ~ rindu kokku pistma ~ lööma vt rind

sarvi kokku lööma ~ panema vt sarv

suppi kokku keetma vt supp

viima ‹viia imperf viisin, viis 40›

1. midagi v. kedagi kusagilt lähemalt kellelegi v. kuhugi kaugemale toimetama (kandes, vedades v. endaga kaasa võttes; juhtides).; ant. tooma. a. (elusolendi jõul v. vahendusel). Viis kirja posti. Kuller viib paki kohale. Viis kella parandusse, parandada. Viis taldrikud lauale, mustad nõud kööki. Viige haigele juua. Lastele peab külakosti viima. Sünnipäevalapsele viidi lilled, tort. Hein tuleb kiiresti varju alla viia. Lauahõbe ja ehteasjad viidi varjule. Ema viib lapse süles voodisse. Laps viidi lasteaeda autoga, bussiga. Viisin mehe haiglasse ravile. Kutsikas viidi arsti juurde. Korrarikkuja viidi politseisse. Võttis külalisel käe alt kinni ja viis ta lauda. Noormees viis neiu tantsima, tantsupõrandale. Hobune viidi talli. Pean auto parklasse viima. || panema, asetama; lükkama, ajama. Esimene lõng viiakse vasakult paremale üle teise lõnga. Tsüstoskoop viidi põide. Sondi ei õnnestunud makku viia. | piltl. Neid asju ei saa viia ühise nimetaja alla. || manustama. Bronhidesse viidi kontrastainet. || (teatamise, edasirääkimise kohta). Vii talle sõna, et ta kohe tuleks. Viige kõigile terviseid, tervitusi. Tüdruk jooksis pererahvale teadet, sõnumit, uudist viima. b. (millegi jõul v. toimel). Takso viis külalised lennujaama. Kas see buss viib linna? Rong viis meid sisemaale. Jalad viisid iseenesest poe poole. Lähen, kuhu jalad viivad 'ükskõik kuhu'. *Vööris ähvardab laine üht kasti üle poordi viia. H. Raja. *„Saapad, kuhu te mehe viite?” hõiskas mulle klassikaaslane .. A. Rinne. || (millegi kadumist, millestki ilmajäämist põhjustades). Suurvesi viis silla minema. Tuul viis mütsi peast. *.. keegi pikanäpumees oli ukse tagant viinud minema jalamati. E. Männik. c. piltl. Ta viis saladuse endaga hauda. Reis viib Itaaliasse. Raamat viib lugeja kaugele minevikku.
2. teise asukohta kolima v. teise ametisse, teisele töökohale suunama; üle v. edasi viima. Asutus oli viidud teise linna. Ta viidi kergemale tööle. Õpilane viidi neljandasse klassi.
3. (millelegi muule) juhtima v. suunama. Naine viis jutu kirjandusele, mujale, teisele teemale, muudele asjadele. Viib pilgu ühelt esemelt teisele.
4. teat. suunas paiknema v. kulgema, kuhugi minna v. välja jõuda võimaldama; minema (12. täh.), siirduma. Kuhu see tee viib? Jaama viis kaks teed, üks otse, teine ringi. Jalgrada viis meid suurele teele. Linna viivad teed võeti valve alla. Mäkke ei viinud ühtki rada. Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Umbtänav viib raudteetammi juurde. Kangialune viis siseõue. Keegi ei tea, kuhu see käik viib. Üle jõe viis kitsas purre. Trepp viib keldrisse. Esikust viib uks kööki, tuppa. Rattajäljed viivad põllule.
5. mingisse seisundisse, olukorda jõudmist põhjustama; mingisse seisundisse, olukorda ajama. a. (põhjustajaks, tegijaks, suunajaks elusolend). Teda tuleb sündmustega kurssi viia. Peremees viis talu hea järje peale. Treeneril oli tegu, et võistlejat vormi viia. Šamaan viib end ekstaasi, transsi. Seadus tuleb viia eluga kooskõlla, vastavusse. Püüdis vastast eksiteele viia. *Oma kihlatu viis ta niikaugele, et see oli sunnitud kihluse lõpetama. A. Must. || (millegi rakendamist, sooritamist, täitmist märkivates ühendites). Plaan viidi ellu. *Kõik, mida Riks algatas, sai lõpule viidud, põhjalikult ja esmaklassiliselt. L. Ruud. || mingisse asendisse panema v. sundima. Maadleja viis vastase parterisse, silda. b. (põhjustajaks miski elutu). Õpihimu viis ülikooli. Raske kuritegu viis tapalavale. Juhus viis meid kokku. Tugev tahe viis ta lõpuks sihile. Visadus viis meeskonna võidule. Küsimus viis ta täielikult segadusse. Oletused ja fantaasia võivad teinekord päris rappa viia. Ülekohtune süüdistus viis mehe marru, endast välja. Haigus on tuju nulli viinud. Viin on mehe põhja, halvale teele viinud. Sõda viis maa laostumise äärele. Väike sissetulek oli viinud pere majanduslikku kitsikusse. Raske haigus viis mehe mulda, mulla alla 'põhjustas mehe surma'. *Suuvärk, doktor, suuvärk – see viis vanglasse. J. Sütiste. || märgib, et miski põhjustab millegi v. kellegi kadumise kuskilt, millestki v. kellestki ilmajäämise; võtma. Alkohol viib aru peast. Liigveed viisid viljasaagi põllult. Igatsus on viinud mu hingerahu. Tugev löök viis teadvuse. See mõte viis silmist viimasegi uneraasu. Selle mehe viis 'tappis' südamehaigus. *Juba lapsena mind kuri kainus järas, / viis ikka harduse kus see ja teine. B. Alver.

alla viima

1. allapoole, madalamale viima (4. täh.) Seal, kus tee alevist alla viib ja orgu jõuab, paikneb vana surnuaed.
2. vähenemist, alanemist põhjustama. Kaupa on palju, see viib hinnad alla. Aroonia viib vererõhu alla. || rikkuma. Halb ilm viis matkaliste tuju alla.

[kedagi] altari ette viima vt altar

edasi viima

1. edasi toimetama (kellegi v. millegi jõul). Istu autosse, viin sind edasi. Tuulepuhang viib purjekat edasi.
2. järgmisse klassi viima. Õpilane viidi edasi, kuigi tunnistusel oli mitu kahte.
3. jätkama, edendama, edasi arendama. Ta on sobiv seda tööd edasi viima. Külas pole noori, kes elu edasi viiks.

endast ~ enesest välja viima vt enese

ette viima
(midagi kellelegi) söömiseks v. joomiseks viima. Õhtuks pole sigadele midagi ette viia. Vii koerale söök ette.

[kedagi] hauda viima vt haud

kaasa viima

1. (endaga) ühes viima, (endaga) kaasa võtma. Politseinik viis korrarikkuja kaasa. Vargad on kaasa viinud palju väärtuslikku. Vool tahtis paadi kaasa viia. Viis saladuse endaga hauda kaasa.
2. piltl kaasa haarama, kaasa kiskuma. Laskis end peomeeleolust, muusika rütmil kaasa viia.

katuse alla viima vt katus

keelt alla ~ kurku viima vt keel

kinni viima
kõnek vangi viima, vahistama. *Mul ei kao tänini meelest päev, kui sinu isa kinni viidi .. E. Rängel.

kokku viima

1. kontakti, kokkupuutesse, vastamisi viima, kokku juhtima. Sõber lubas mind ansambli liikmetega kokku viia. Saade aitas kokku viia kaks üksildast inimest. Juhus viis noored varsti jälle kokku. Saatus on teda kokku viinud nii hea kui halvaga.
2. ühendama, seostama. Antoloogias avaldatud fotod aitavad luuletaja näo ja nime kokku viia.

läbi viima

1. kusagilt läbi minema. Tee viib külast läbi.
2. (takistustest hoolimata) teoks tegema. Tüdruk viis oma tahtmise läbi. Mõte on hea, aga kuidas seda läbi viia? Kui ta midagi pähe võtab, viib ta selle ka läbi.

maha viima
van mulda viima, maha matma. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare.

(nagu) tuld viima(s) vt tuli

nahka turule viima vt nahk

[kuhugi] oma jalga viima vt jalg

[kuhugi] oma koibi viima vt koib

otsa otsaga kokku viima vt ots [-a]

reast välja viima vt rida

rivist välja viima vt rivi

rööpast välja viima vt rööbas

[kedagi] seina äärde viima vt sein

sisse viima

1. majja, siseruumi(desse) v. varju alla viima. Mööbel viidi sisse. Viis kuiva pesu sisse. Hein jõuti enne vihma sisse viia.
2. (dokumente) asutusele esitama. Poeg viis paberid ülikooli sisse. *Viisime avaldused sisse, tahtsime teha salajase registreerimise. O. Remsu.

tagasi viima

1. endisesse kohta v. olukorda viima. Kogu kaup müüdi turul maha, tagasi ei viidud midagi. Sõbralt võetud raamat tuleb homme tagasi viia. Ta ei suutnud end kuidagi tasakaalu tagasi viia. || endisele teemale viima. Viis jutu tagasi kirjandusele.
2. midagi millegagi seostama, taandama. Usub, et asjade üldine ehitus on tagasi viidav põhivormidele. *.. kirjamees pidas õigeks talurahva teadmisi ja tunnetust religioossetele vaadetele tagasi viia .. A. Vinkel.

täide viima vt täide

vaost välja viima vt vagu

verest välja ~ ära viima vt veri

välja viima

1. kusagilt, millegi seest välja toimetama (kandes, vedades v. endaga kaasa võttes). a. mingist ruumist mujale (teise ruumi, õue vms.) viima. Enne remonti viidi toast mööbel välja. Saal tuleb korda teha ja praht välja viia. Viis prügiämbri välja (tühjendamiseks). Mine vii koer välja (pissile)! b. mingist riigist mujale (teise riiki, välismaale) viima, välja vedama vm. Tooraine tuuakse sisse, toodang viiakse välja. Eestist viiakse välja puitu ja metalli. Võõrvägi viidi riigist välja.
2. kusagilt väljapääsu võimaldama. Tee viib linnast välja. Ruum, millest viib välja neli ust.
3. mingist seisundist väljaminekut põhjustama; mingist olukorrast, seisundist välja juhtima. Kõnelus viis mu tasakaalust välja. *Masingu kogu kirjandusliku tegevuse eesmärgiks oligi talurahvas vaimupimedusest välja viia .. A. Vinkel.
4. mingi koha v. tulemuseni viima. Rada viis välja jõe äärde. Kuhu see tänav välja viib? *.. riid ei vii kuhugi välja, heaga teeb hoopis rohkem ära. H. Kiik.

ära viima

1. kusagilt minema, mujale viima. a. (elusolendi jõul v. vahendusel). Toit viidi laualt ära. Kaup laaditi autole ja viidi ära. Lapsed tuleb suveks linnast ära viia. *Ta ootas, et mõni mees teda kaasa kutsuks, kuhugi kaugele ära viiks. A. Ploom. || (vahistamise, küüditamise kohta). Käisid arreteerimised, mitu meest oli külast ära viidud. Naaber viidi ära Siberisse. || (varastamise kohta). Töökotta on sisse murtud ja tööriistad ära viidud. Öösel viidi aiast õunad ära. *Aidast kaob vili, taganurme küünist on pooled heinad ära viidud. R. Sirge. b. (millegi jõul v. toimel). Tuuleiil viis mütsi ära.
2. kohale v. kätte viima. Tahad, viin su autoga ära? Viis sõbrale raamatu ära. *.. kolonel oli korterivõtme staapi unustanud, käisin talle seda ära viimas. J. Peegel.
3. millegi v. kellegi kadumist põhjustama; (ära) võtma. Poisi külaskäik oli tüdrukul une ära viinud. Katk viis palju inimesi ära. *Vollil viis mürsukild kaks sõrme ära. O. Kruus.

üle viima

1. millestki üle toimetama (vedama vms.). Paadimees viis seltskonna üle.
2. millestki üle kulgema, suunduma vms. Ojast viis üle kitsas purre.
3. teise asukohta v. teisele töökohale, teise ametisse viima; siirma. Asutus viidi üle Tartusse. Pealinn viidi üle sisemaale. Bussipeatus viiakse üle kõrvaltänavasse. Sõjaväelane viidi üle teise väeossa. Palus end teisele tööle üle viia. || edasi viima. Õpilane viidi üle järgmisse, kolmandasse klassi.
4. teistsugusesse olukorda, teise süsteemi seadma. Katlamaja viiakse üle gaasküttele. Kõik telesaatjad viidi üle PAL-süsteemi.